Kui jutuks tulevad RC autod, siis kerkib alati varem või hiljem üles küsimus, et kui kiiresti RC auto sõidab. Siin ei ole ühte head vastust. Ka üks ja seesama mudel võib sõita väga erineva kiirusega, sõltub paljudest asjaoludest. Enne kui süvitsi kiirust mõjutavaid tegureid hakkame lahkama, olgu öeldud, et RC autode kiirus jääb laias laastus vahemikku 1….300+ km/h.
300+ km/h tundub päris palju? Tegelikult ongi palju ja sellise kiiruseni võivad jõuda spetsiaalselt maksimaalse tippkiiruse saavutamiseks ehitatud RC autod. Selle artikli kirjutamise hetkel on RC auto kiirusrekord ca 220 miili tunnis (UK) ehk ca 350 km/h). On entusiaste, kes on endale seadnud eesmärgiks jõuda kiiruseni 250 miili tunnis ehk 400 km/h. Sellise kiiruse saavutamine on isegi tavasuuruses autoga keeruline, rääkimata mudelautost. Sellistel kiirustel on eelkõige probleemiks auto rattad ja rehvid, mis ei taha kuidagi ühes tükis püsida.
300+ kiiruse saavutavad ka kiirusmudelid, mis sõidavad spetsiaalsel ringikujulisel rajal, kuid need autod ei ole raadioteel juhitavad, vaid kinnitatakse trossiga ringi keskel oleva posti külge. Kiirusmudelite ehitamine on teemaks ka Eestis ning Nõmme Noortemaja hoovis on ka vastav rada. Eestlaste nimel on mitmeid maailmarekordeid ja hulgaliselt auhinnalisi kohti selle spordiala meistrivõistlustelt üle maailma. Paar sellist mudelit on siin blogipostituse juures oleval fotol (A. Aria).
Tuleme nüüd tagasi reaalsusesse. Millise tippkiiruse saavutavad tehaseseades karbist tulevad mudelid tavaliselt? Sellise keskmise saab enam-vähem kätte mudeli skaala ja tüübi järgi. Samuti võib vaadata kas edasiviivaks jõuks on sisepõlemismootor või harjadega elektrimootor või harjavaba elektrimootor. Suurima potentsiaaliga on harjavaba elektrimootoriga mudelid.
Mudelite tüübid ja nende kiirused tehaseseades
Alustagem aeglasemast otsast:
Rock crawlerid (maasturid). Selliseid mudeleid on saada mõõtkavas 1/24 kuni 1/6. 1/24 skaala, ehk kõige pisemate kiirus jääb ca 2…5 km/h vahele. Need mudelid on loodud erinevate takistuste ületamiseks, kividel turnimiseks.. ehk siis aeglaseks sõiduks. Eesmärk ei ole kiirus, vaid auto võimekus maastiku läbimisel. Kiirused ei lähe palju suuremaks ka suuremates skaalades. Enamus nendest autodest on ühe edaspidi käiguga ja tippkiirus võib jääda umbes 10 km/h kanti. Mõni mudel on kahe käiguga, millest üks on aeglane ja teine kiire käik. Sellise mudeli kiire käik võib anda kiiruseks ca 20 km/h. Sobib see kiirus aga vaid pikemate siledama maastikuga lõikude läbimiseks.
1/18 skaala mudelid (on road ja off road). Tavapäraselt on selle skaala mudelid harjadega mootoriga ja nende tippkiirus võib jääda umbes 25 km/h kanti. Esineb ka harjavaba mootoriga mudeleid, millele saab ühtlasi peale panna suurema pingega võimsama aku. Sellisel juhul võib saavutada kiiruse 50 km/h või isegi rohkem
1/10 skaala mudeleid on palju erinevaid ja siin võivad kiirused ulatuda juba 100 km/h lähedale. Siiski sõltub väga palju konkreetsest mudelist. Seetõttu oleks õige öelda, et tehaseseades mudelite tippkiirus jääb vahemikku 35….100 km/h. Aeglasema otsa mudelid on harjadega mootoriga ja NiMH akuga. Kiiremad harjavaba mootoriga ja kuni 4S LiPo akuga (nelja elemendiga liitium-polümeer aku). Võib öelda, et keskmiselt jääb 1/10 skaala auto tippkiirus kusagile 50…70 km/h vahele.
1/8 skaala puhul võib standardseks mõistlikuks pidada ca 70 km/h. Umbes sinnakanti kiirus ka jääb. Siia skaala alla võib tinglikult liigitada ka pisut suuremad mudelid, millele omistatakse tihti skaala 1/7. Tavaliselt on need lihtsalt pikemale põhjale ehitatud, kuid muus osas 1/8 skaala mudelite detailidest kokku pandud autodega. Need mudelid võivad olla kiiremad, kuna on spetsiaalselt tehtud maksimaalset kiirust silmas pidades. 100 km/h on juba selline kiirus, mis vajab natuke erilisemaid rehve, et need tsentrifugaaljõu toimel velgede küljest minema ei lendaks. Seega 1/8 mudelite kiirused jäävad vahemikku 70….100 km/h
Viimasena saame rääkida 1/5 ja 1/6 skaala mudelitest. Need on autod, mille pikkus küündib umbes ühe meetri kanti ja mass võib ulatuda 15 kg või isegi enam. Jõuallikaks on bensiini või elektrimootor. 1/5 skaala mudelite puhul tegelikult kiirused võrreldes väiksematega hoopis langevad. Bensiinimootoriga mudelite tippkiirused jäävad umbkaudu 60…70 km/h vahemikku. Elektrimootoriga mudelite puhul Võib kiirus olla suurem ja ulatuda umbes 80 km/h. Mudeli massi ja kiiruse kasvades tuleb veelgi tõsisemalt suhtuda turvalisuse tagamisse. Sõita ei tohi seal kus on oht inimestele otsa sõita või ka seal, kus on oht teiste inimeste varale kui auto peaks nö käest ära minema. Harvad ei ole ka juhused, et mudeli juht sõidab ise endale otsa. 70 km/h liikuv 10 + kg kaaluv mudel teeb inimese jalgadega kohtudes väga paju haiget ja see situatsioon lõppeb väga suure tõenäosusega traumapunkti kipsitoas või lausa operatsioonisaalis.
Kas RC auto saab kiiremaks teha ja kuidas?
Jah, saab küll. Aeglasemaks saab ka teha. Siin on oluline teada millest sõltub mudeli tippkiirus.
Mudeli kiirus sõltub põhimõtteliselt kolmest erinevast komponendist: ülekanne, aku pinge (V) ja mootori pöörete arv ühe pingeühiku kohta (kV). Kõiki neid komponente saab muuta mingis teatud vahemikus, kuid mitte lõpmatult. Lisaks on need tegurid omavahel seotud ja ühe muutmine mõjutab ka teisi ühel või teisel moel.
Ülekanne - Siia alla kuulub peaülekanne (mootori ja peaüleknadehammaka vaheline suhe), diferentsiaalide hammakate omavaheline suhe ja ka mudeli rattad on osa ülekandest, mis mõjutavad lõppkiirust. Igal mudelil on üsna väike ideaalne peaülekande vahemik, mida saab reguleerida nii mootori hammasratta (pinioni) kui ka peaülekande hammasratta (Spurri) vahetamisega mõne hamba võrra suurema või väiksemaga. Kui mootori võllile panna suurem hammasratas, siis mudeli tippkiirus suureneb. Sama efekti annab väiksema hammaste arvuga spurri kasutamine. Omakorda väiksem mootori hammasratas või suurem peaülekande hammasratas teevad auto aeglasemaks, kuid annavad parema kiirenduse ja väändemomendi. Mudeli elektroonikale on halb nii liiga pikk kui ka liiga lühike ülekanne. Liiga pikk ülekanne koormab liialt palju mootorit ja kiirusregulaatorit, need kuumenevad üle, halvemal juhul võivad ka põlema minna. Kui ülekanne on liiga pikk (seadistatud maksimaalsele tippkiirusele), siis tekib olukord, kus auto ei ole võimeline kohapealt minema saama, kuna mootoril ei ole piisavalt jõudu.
Ülekannet ja mudeli lõppkiirust ja kiirendust mõjutavad ka rattad. Suuremad rattad annavad suurema lõppkiiruse, kuid vähendavad kiirendust. Liiga suured rattad mõjuvad elektroonikale koormavalt ja põhjustavad elektroonika ülekuumenemist kuni selleni, et näiteks kiirusregulaatoris olevad elektroonikakomponendid põlevad maha.
Pinge ja mootori pöörded – mootori kiirus sõltub otseselt toitepingest. Mootori kiiruse väljendamiseks kasutatakse tihti tähist kV, mis näitab mitu pööret minutis teeb antud mootor 1V pinge kohta. Näiteks kui mudelil on 3000kV mootor ja 2s (7,4V) LiPo aku, siis mootori maksimaalne kiirus on 3000x7,4=22 200 rpm. Kui sama mootorit kasutada 4S (14,8V) LiPo akuga, siis on teoreetiline mootori kiirus 2 korda suurem ehk 44 400 rpm. Kahjuks ei saa aga mootori kiiruse lõputuks kasvatamiseks suurema pingega akusid kasutada, kuna igal mootoril on maksimaalne pinge, mida mootor kannatab ilma, et laiali lendaks. See on osalt seotud füüsikaga ja tsentrifugaaljõuga, mis üritab iga hinnaga rootori küljest magneteid minema lennutada ja ka kuullaagritega mille peal see rootor pöörleb. Samuti on oma limiit kindlasti ka mähisel ehk staatoril. Seega, igal mootoril on tootja poolt määratud tööpinge vahemik, mida ei tohi ületada.
Reegel on selline, et kui ehitad mudeli saavutamaks maksimaalset tippkiirust, siis ohverdad kiirenduse ja oluliselt väheneb sõiduaeg, kuna elektroonikakomponendid kuumenevad kiiremini ja neil tuleb lasta tihti jahtuda, et vältida komponentide kahjustumist.
Tubli! nüüd tead kui kiiresti RC autod sõidavad ja millest kiirus sõltub.
