Sel korral kirjutame taas ühest olulisest teemast või isegi teemade grupist, mis algajapoolset RC auto omanikku huvitama peaks. Selleks on mudeli hooldus ja sellega seotud teemad. Artikkel otsib vastuseid sellistele küsimustele nagu:
- Kas, kuidas ja kui tihti on vaja mudelit hooldada?
- Kas mudelit tohib ise remontida ja koost lahti võtta?
- Kas RC autoga võib sõita märjas, vees, lumes?
Need kõik on küsimused, millega puutume kokku praktiliselt iga päev. Esmapilgul võib tunduda, et kuidas sobitub siia teemasse RC mudel ja vesi, kuid lubame, et siin on vägagi otsene seos. Loe edasi ja saad teada.
Sõltumata sellest kas alles plaanid esimese mudeli soetamist või oled just värskelt mõne sellise omanikuks saanud, pead arvestama, et RC auto ei ole igiliikur, mis pakub ainult sõidurõõmu. Selline mudel on suhteliselt keerukas mehhatrooniline seade, mis vajab sõitmise vahel ka hoolitsust. Kuna mudelid on enamjaolt mõeldud kasutamiseks välitingimustes, siis puutuvad need kokku kõigega mis õues leidub – tolm, pori, vesi, kivikesed, erinevad muud pinnaseosakesed. Mudeli hooldustihedus sõltub otseselt sõidukeskkonnast ja sellest kas keskkond on märg või kuiv. Kuivades tingimustes meeldib mudelile üldiselt rohkem sõita, kuna tolm ei jää nii suurtes kogustes mudeli külge ja üldiselt ei pääse ka väga lihtsalt mudeli oluliste sõlmede sisse. Olulised sõlmed on kõik liikuvad osad ja nendes peituvad kuullaagrid, diferentsiaalid, amordid.
Osad tootjad (näiteks Arrma) annavad kasutusjuhendis ka hooldusvälbad mudeli osadele. Välpa mõõdetakse seal üldjuhul sõidukordadega ja üks sõidukord on akutsükkel. Neid nõuandeid on mõistlik kindlasti järgida, kuid iga mudeliga sellist juhendit kaasa ei tule. Sellisel juhul peaks mudeli omanik ise hindama mudeli seisundit ja sellest lähtuvalt võtma ette kas osalise või täieliku hoolduse.
Mudeli hooldamise vajaduse hindamine on suuresti tunnetuslik ja tuleb kogemustega. Olgu siinkohal mängu toodud teine oluline püstitatud küsimus: „Kas mudelit tohib ise remontida ja koost lahti võtta?“. Ilmselt juba aimad milline on vastus sellele küsimusele? Jah, mudelit tohib ise remontida ja hooldada ning mudeli koost lahtivõtmine on selle tegevuse juures absoluutselt vajalik ja lubatud tegevus. Ilma vähemal või rohkemal määral mudelit detailideks võtmata ei olegi võimalik korralikku hooldust teostada, kuna puuduks ligipääs hooldust vajavale sõlmele.
Sageli küsitakse meilt kas mudeli pesemine survepesuriga või lihtsalt dušši all on piisav hooldus. Terve mudeli survepesuriga pesemine ei ole kindlasti midagi mida me teha soovitaks ja seda mitmel põhjusel. Esimene ja väga oluline põhjus on see, et kuigi mudel võib pärast survepesu tunduda ilus ja puhas, siis tegelikult see nii siiski ei ole. Survepesur peseb suurepäraselt pori ja tolmu kõikjale, kuhu see mitte mingil juhul sattuda ei tohiks, nagu näiteks kuullaagrid, kõiksugused praod, hingede pesad jne. Lõpptulemuseks on reeglina peale vaadates puhas auto mis enam kuigi hästi liikuda ei taha. Teine oluline põhjus on mudelil olev elektroonika. Kas tead seda kuulsat lauset: „Vesi ja elekter ei käi kokku“? Kuigi paljude RC autode karbi peal on kirjas, et mudelil on veekindel elektroonika või vähemalt mõni veekindel elektroonikakomponent, siis tasub lähtuda siiski kainest mõistusest ja vältida elektroonikakomponentide ja vee kokkupuutumist. Elektrimootor töötab probleemideta ka vee sees täielikult uputatuna, kuid see ei tähenda, et mootor on veetihe. Probleemid tekivad siis kui mootori raudosad vee tõttu roostetama hakkavad. Rauast on mootori staator, kuullaagrid, võll. Kuullaagritele avaldab vesi ja sellest põhjustatud rooste hävitavat mõju.
Mudeli veermiku komponente võib veega pesta küll, kuid selleks on vajalik mudel eelnevalt osadeks võtta, eemaldada kogu elektroonika ja kuullaagrid. Mudel tuleks lammutada sellisteks mooduliteks, mille igale praokesele on ligipääs, alles siis on pesemine piisavalt tõhus, et mudeli detailid päriselt puhtaks saada.
Tihti on mudeli tolmust puhastamine hoopis ebamõistlik, kuna üldiselt tolm ise ei satu liiga lihtsalt kuullaagritesse ja teistesse elutähtsatesse sõlmedesse (siin võib olla erandiks kui sõidetakse väga peene tolmuga rajal või kohas). Sellisel juhul on mõistlikum mudel jätta pärast sõitmist puhastamata, kuna pinnapealse puhastamisega võib tolmu suruda kohtadesse kuhu see sattuma ei peaks.
Üks hea võimalus mudeli puhastamiseks on suruõhk. Kui sul on kompressor, siis saad sellega lihtsalt mudeli puhtamaks. Tuleks samas jälgida, et ei suunaks õhujuga otse laagritele, kuna siis tekib taas võimalus, et laagril olev tolm ja muud sinna kogunenud osakesed surutakse laagri katte vahelt laagri sisse.
Kuid kuidas siis ikka saab aru, et mudel vajab hooldust? Jättes hetkel kõrvale amortide ja diferentsiaalide sees oleva silikoonõli vahetamise ja keskendudes puhtalt veermiku seisundile, on tegelikult hindamine üsna lihtne. Tuleb veenduda, et veoahel liigub vabalt ilma takistusteta ja teeb seda ilma kõrvaliste helideta (kriuksud jms). Kuna elektrimootoriga mudelil on mootor suhteliselt suur veeretakistus, siis võib mootori veoahelast lahti võtta. Veeretades mudelit lihtsalt laual on lihtne aru saada kas see veereb vabalt või on liikumine takistatud. Kui veeremisel kostub kriginat-raginat-vilinat, siis on tõenäoliselt vaja üle vaadata esmalt kõik rattalaagrid. Kuullaagrid on mudelil kuluosa. Nendesse võib sattuda tolmu, pori, vett, mis põhjustab laagri riknemise. Laagrid ajapikku lihtsalt ka kuluvad ja võivad puruneda. Rattalaagrid, kuid ka kõik teised veoahelas olevad laagrid, on äärmiselt oluline osa mudeli hooldusel kontrollitavatest detailidest, kuna nende peal veereb tegelikult terve mudel. Kui leiad laagri, mis ei veere korralikult (krudiseb, ragiseb, on täitsa kinni jäänud), on vajalik see laager uue vastu vahetada. Enamus laagreid on võimalik lahti võtta ja hooldada – puhtaks pesta, uuesti määrida/õlitada ja uuesti kokku panna. Seda saab teha juhul kui laager ei ole juba liiga kahjustunud. Laagreid tasub hooldada rutiinse hooldustöö käigus, et tagada nende võimalikult pikk eluiga.
Lihtne mudeli kontroll on mõistlik teha iga sõidukorra eel ja järel. Suuresti on tegemist visuaalse hinnanguga – vaata üle, et kõik kruvid oleks lõpuni kinni, et mudeli küljes ei oleks võõrkehasid (kivikesed jms), et auto veereks vabalt ega kostaks helisid, mida kostma ei peaks. Samuti, et kõik vedavad rattad toimiks ja et ratastes ei oleks ebaloomulikult suuri lokse. Loksuv ratas tähendab üldjuhul, et ratta kinnitusmutter ei ole korralikult kinni või siis on rattalaager või ka laagrid kas katki või kohe katki minemas.
Suhteliselt sageli tuleks kontrollida mudeli peaülekannet, seda eriti juhul kui see on lahendatud libiseva siduriga ja plastikust peaülekande suure hammasrattaga. Kontrolli käigus tuleks puhastada ülekandekoja sisepinnad. Samal ajal tuleks kontrollida mootori laagreid, eriti eesmist laagrit (mootori hammakapoolset). Kui mootori võllil on külgsuunaline loks, siis on vajalik viivitamatult mootori laager vahetada uue vastu, kuna laagri purunemine rikub ka rootori ja see omakorda tähendab praktiliselt uue mootori soetamise vajadust.
Tulles nüüd kolmanda küsimuse juurde, siis see on midagi, mille kohta võiks kirjutada isegi täiesti eraldi artikli, kuid siiski vaataks sellele teemale põgusalt otsa ka siin hooldusteemas, kuna need kaks on omavahel väga tihedas seoses – käivad käsikäes. See teema on loomulikult märgades tingimustes sõitmine. Kas tohib sõita vees? Kas talvel lumes sõitmine on OK? Mis saab kui sõitsin mererannas kogemata vette? Neid küsimusi esitatakse meile päris sageli.
Kui mudeli elektroonika on tootja poolt väidetavalt veekindel või ka pritsmekindel, siis võib üsna julgelt kinnitada, et see väide vastab tõele. Tavaliselt ei täpsustata kas elektroonikakomponent talub ainult kergeid veepritsmeid või võib mudeli üleni vee alla panna. Siin on tegelikult mitu aspekti. Kui isegi näiteks kiirusregulaator ja mootor on võimelised töötama vee all, siis peab arvestama, et igasuguseid kaabliühendusi (aku pistik, mootori pistikud jne) on praktiliselt võimatu muuta veekindlaks. Vette uputatuna tekib üsna kindlasti lühisvool aku + ja – klemmi vahel. Mudeli aku kui selline, ei ole kunagi veekindel. Seega, RC mudel kui tervik ei ole kunagi lõpuni veekindel ja sellega vesistes oludes sõitmine peab alati lõppema põhjaliku mudeli hooldusega. Kui mudelil on isegi veekindel elektroonika, siis tuleb arvestada, et niiskus mõjub rängalt mehaanilisele osale, ehk veermikule tervikuna. Veest tingitud kahjud leiavad aset nii vahetult sõitmise ajal kui ka hiljem kui mudelit pärast märjas sõitmist hooldamata jätta. Sõitmise ajal tekitab suurimat kahju veega reeglina kaasas käiv peenike pinnas, mis on abrasiivne ja mis kulutab erinevaid mudeli osasid ebaloomulikult kiiresti. Pärast sõitmist saab suurimaks probleemiks niiskusest tekkiv korrosioon erinevatel rauast komponentidel – kruvid, veovõllid, kuullaagrid jms. Mida kauem mudel pärast märga sõitu hooldamata seisab, seda halvemaks olukord muutub. Meie kätte on sattunud ka mudeleid, mis teadlikult või õnnetu juhuse tõttu on sattunud merevette. Ühel juhul pidime tõdema, et mudeli taastamine ja kõikide tekkinud kahjude likvideerimine kujuneks oluliselt kallimaks kui samasuguse uue mudeli ostuhind.
Eelneva jutu mõte on see, et märjas keskkonnas sõitmine võib olla küll väga lõbus, aga sellele lõbule järgneb tundide kaupa natuke teist laadi lõbu toas laua taga mudelit hooldades.
Kokkuvõtteks! Jälgi pidevalt oma RC auto seisukorda ja hoolda teda korrapäraselt vastavalt vajadusele, siis järkub rõõmu kauemaks.
Lõpetuseks siin video ClayPitRC YouTube kanalil, kus näed Arrma Kraton 4x4 4S peaülekande hooldust algusest lõpuni.
